Tabivere valla lipp on ruudukujuline vapi lipp, mille keskel paikneb valla vapi keskne motiiv – hanesulg ristatud mõõgaga. 4/5 lipu ülaosast on roheline ja 1/5 lipu alaosast on valge lainelõikeline horisontaalpind. Lipu normaalsuurus on 105x105 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 1:1 ühikut.
	Tabivere valla vapp on rohelise, hõbedase, lainelise tüvimikuga kilp, millel ristatud hanesulg mõõgaga, teravik paremale.

 

 

Sümboolika tähendus

Tabivere vald asub Vooremaa aladel, sellest ka valla maastikuline, kultuuriline ja rahvapärimuslik omapära. Aegade jooksul on valla maadel elanud mitmeid keeleteadlasi ja keelemehi, kelle tegevus on jätnud märgatava jälje eesti kultuurilukku. Nende mälestust sümboliseerib hanesulg.

• Carl Gustav Staden (1700-1750) oli Äksi pastor aastatel 1724-1744. Üks varasemate eestikeelsete juhuluuletuste autor.
• Otto Wilhelm Masing(1763-1832) oli Äksi pastor aastatel 1815-1832. Kaiaverest pärit Masingute suguvõsa on üks suuremaid ja tuntumaid vabade talupoegade suguvõsasid juba aastatel 1630. Äksis töötades andis eesti keelele Õ-tähe.
• Frans  v.Ackermannoli Äksi pastoriks 1834-1855, tõlkis esimesena eesti keelde Goethet, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ja tegi palju eesti laste koolielu parandamiseks.
• David Bergmann(1826-1908), kes rajas kodu Tabivere valla mail ning on läinud ajalukku kui mees, kes lõi kapitali „Eesti kirjanduse edastamise ja eesti soost õppiva noorsoo toetamiseks" ning mis kasvas pidevalt annetuste ja päranduste varal.
• Johannes Voldemar Veski sai oma koolihariduse Maarja-Magdaleenas 1883-1887. Tänapäeva kirjakeele rajaja ja  keeleteadlane.
• Jaan Tammemägi(1872-1945) on toimetanud oskussõnastikke ja olnud Eesti Kirjameeste Seltsi keeletoimkonna juhataja.

Põlistatud teedetihedal alal, mis ühendab Põhja- ja Lõuna-Eestit on olnud soodne piirkond rahvakultuurile ning oluline osa Kalevipoja pärimustele. Hanesulega ristatud mõõk seondub muinasaegse Kalevipoja muistendiga, kuid Tabivere mailt on pärit ka tuntud sõjaväelased.

• Johannes Orasmaa(1935. aastani Roska) (1890-1943) on saanud tuntuks suurtükibrigaadi patareiülemana, merekindluste ülemana, soomusrügemendi ülemana ja 1925-1940 oli Eesti Kaitseliidu ülem. Vabadusristi I liigi 2 jär ja II liigi 3 järk.
• Hans Kurvits(1887 – surmaaeg teadmata) oli Eesti kindralmajor. 1922-1940 Eesti piirivalvetalituse ülem ja 1942. aastal Eesti sõjaminister.
• Kart Parts(1886-1940) oli Eesti kolonel. 1919-1923 soomusrongide divisjoni ülem, 1923-1925 tehniliste vägede inspektor.
• Georg-Hugo Vestel(1882-1933) oli  Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige aastatel 1917-1918. Vabadussõjas raskesuurtükiväe divisjoni formeeria ja ülem.

Ümarlainetus vapi ja lipu alaosas sümboliseerib 5 järve valla territooriumil. Saadjärv on üks ilusamaid, tuntumaid ja teaduslikult huvitavamaid järvi meie vabariigis. Siinseid järvi kutsutakse Saadjärvede grupiks. Järved Saadjärve, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv ja Kaiavere järv paiknevad lähestikku 170 km² suurusel Tabivere valla maadel.

 

 

Sümbolite kasutamise kord
(väljavõte Tabivere valla põhimäärusest)

1. Valla lippu kasutatakse volikogu ja vallavalitsuse istungitel, samuti valla, Jõgeva maakonna ja üleriigilistel tähtpäevadel.

2.  Valla lippu koos riigilipuga kasutades asetatakse riigilipp lippude poolt vaadates paremale.

3.  Vallaelanikel on õigus kasutada hoonetel valla lippu koos riigilipuga.

4. Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena volikogu ja vallavalitsuse plankidel, trükistel (tänukirjad, sildid, kaardid, ümbrikud) ja vallavalitsuse loa alusel hoonete välisseintel, ruumide siseseintel, sõidukitel jms, vastuvõttude ja muude pidulike sündmuste puhul.

5. Vappi kasutatakse vallavalitsuse ja selle struktuuriüksuste pitseritel.

6.  Vapi kujutisega pitser on sõõr, mille keskel vapp ja äärel kasutaja nimi. Pitseri läbimõõt on 3,5 cm.

7. Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu ja/või vapi kasutamine vallavalitsuse loal.