Ahi pole prügikonteiner

Peeter Eek

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja

Kargel vaiksel talveõhtul võib nii mõnegi asula tänaval tunda kirbet lõhna – ei küttepuu, isegi mitte kateldes põletatav kivisüsi, rääkimata maagaasist, sellist lõhna ei põhjusta. See on eriline jäätmepõletuse lõhn. Veel 2007. aastal toodi elanike keskkonnakäitumise küsitluse alusel esile, et keskmiselt 10 protsenti leibkondadest põletas prügi, maapiirkondades aga suisa 30 protsenti. Uuringud ei ole küll andnud piisavat selgust, mida täpselt ja millistes kogustes kodus põletatakse, kuid võib oletada, et alates paberist ja kilekottidest kuni üldse kõigeni, mis põleb. Hiljem pole sama täpsusega uuringuid tehtud, kuid eeldatavalt on kodune prügi põletamine vähenenud. See aga ei tähenda, et teema poleks ka praegu oluline.

Arukas sordib, arutu põletab

Hästi teavitatud meediatarbijad on muidugi lugenud või kuulnud, et Tallinna lähedal Irus on suur jäätmepõletustehas, kus ilmatu hulk (üle 200 000 tonni aastas) segaolmejäätmed ja muudki põletakse ning sellest elektrit ja sooja toodetakse. Miks siis tavainimene ei võiks kodus, prügi „tekkekohale lähemal" jäätmeid põletada? See on siiski rumal mõte, lisaks muidugi ka seaduserikkumine.

Jäätmepõletustehases toimub jäätmete põletamine rangete keskkonnanõuete alusel, lisaks puhastatakse suitsugaasid kõrgtehnoloogiliselt ja seiratakse heitgaaside kvaliteeti. Nende nõuete täitmisel on põletamine ohutu. Oma kodus keegi selliseid tehnilisi tingimusi täita ei suuda ehk ka väikese koguse prügi ahju viskamisega võib tekitada suurt kurja. Nii öelda „tavaliste plastide" (plastitüübid PE, PP, PS) põletamisel ei saa tõesti tekkida raskemetalli- või halogeenühendid, sest neid elemente neis plastides ei ole. Siiski tekib nende mittetäielikul põlemisel saasteaineid, mis on kantserogeensed ehk vähki tekitavad. Tervisekaitsjate tubli töö tulemusel on ka laiemalt adutud, et tubakasuits ei ole ohtlik mitte pelgalt suitsetajale endale, vaid lähedal olijatele, sest ka tubakasuitsus on kantserogeenseid aineid. Viimane aeg on mõista, et koduse jäätmepõletuse toss võib olla on veel palju kordi ohtlikum.

Kõige ohtlikum mürgistus võib tekkida aga siis, kui ahju või kaminasse satub plastitüüp PVC (polüvinüülkloriid), mille nimi annab aimu kloorisisaldusest. Sellise plasti põlemisel võib üsna väikesest kogusest tekkida ka dioksiine, mis üheti üheks ohtlikumate keemiliste ainete rühmaks on liigitatud. PVC-d ei ole enam laiemalt kasutusel pakendites, küll aga jalanõudes, vihmakeepides, töökinnastes, ehitusmaterjalides, nagu kaablikatetes, põranda ääreliistudes, ka plastakendes ja ustes. Väike peotäis PVC-d ahjus võib tekitada mürgiseid gaase enamgi, kui terved suured tehased aasta jooksul. Mürgine suits hajub ümbruskonnas ka aeda ja põllule, tulles sealt inimese toiduna tagasi. Kaugemale hajuv saast sajab vihmana alla, jõudes ka merre. Tervisekaitsjad on ka hoiatanud vanema ja rasvasema Läänemere kala sagedase söömise eest – üheks probleemiks just dioksiinid. Kõik on kõigega seotud – nii mugav viis tundub sodist vabaneda seda kaminasse kühveldades, aga saast on nii lähedal kui kaugel, lõpuks tagasi taldrikul.

Korsten „kasvab kinni"

Kodusel jäätmepõletusel on halbu mõjusid veel, seda saavad täpsemalt selgitada igale küttekolde omanikule päästeametnikud ja korstnapühkijad. Kuna plast ja ka muud jäätmed ei põle tavalise küttekolde tingimustes hästi, siis koguneb igasugust saasta ka suitsukäiku – lõõri ja korstnasse. Usin prügipõletaja võib nii suitsukäigu välimuselt kivistunud „plastik-nõega" ka ummistada, nii et isegi korstnapühkijad ei saa enam aidata. Ummistuse kõige kallim lahendus on uue korstna ehitus. Sellisel juhul on näiline väike kokkuhoid jäätmekäitluskuludelt pöördunud kordi suuremaks kahjuks. Muidugi tekib ummistunud korstnaga ka kõrgendatud tuleoht, kui tuld peaks võtma korstna sisemus.

Vabane prügist – lahendused on olemas

Jäätmete osas on tegevusjuhis lihtne. Igal majapidamisel peaks olema oma segaolmejäätmete konteiner (kohalike olusid arvestades võib see olla ka ühiskonteiner naabritega või nn jäätmemaja), lisaks muidugi liigitikogumise konteinerid, mis kohaliku omavalitsuse reeglite järgi kinnistul olema peavad (sagedamini vanapaberi- ja biojäätmete konteinerid). Pakendijäätmed saab viia avalikesse pakendikonteineritesse, üsna palju liike igas majapidamises tekkivaid jäätmeid aga jäätmejaama. Uuri kohalikust omavalitsusest, millised jäätmete liigiti kogumise võimalused ja nõuded on sinu kodukohas, kus asub ja mida võetakse vastu jäätmejaamas, lisateavet annab ka veebileht kuhuviia.ee. Ahi, kamin ja puuküttel pliit ei ole jäätmekonteineri asendajad.

_________________________

Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus keskkonna heaks, kogudes, sortides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta.

Loe Bioneerist lisainfot sortimise kohta ning tutvu jäätmerattaga.

Infot ohutu kütmise ja jäätmete sortimise kohta leiad ahi.envir.ee.

Uuri, kuidas on jäätmemajandus korraldatud Sinu kodukohas.

Vaata ka www.lõke.ee

Kuidas mõjub ahjus jäätmete põletamine tervisele?

Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Ükskõik, mida ostad, ikka kipub sellest midagi jäätmetena üle jääma.

Tihtilugu põletatakse jäätmeid lõkkes või koduahjus. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril, nagu lõkkes, seab ohtu sinu ja su naabrite tervise.

Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.

Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.

Seega – plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus on uurinud, millised saasteained tekivad kodusel prügi põletamisel. Iga saasteaine juures on selgitus, milliste tervisehädadega ained seostuvad. Väga raske on selgeks teha põhjuslikku seost mingi konkreetse ohtliku aine keskkonnas madalal tasemel esinemise ja tervisehäire vahel, kuna organismid on elu jooksul vastuvõtlikud korraga paljudele kemikaalidele. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järgmistel põlvkondadel.

Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle:

• kaadmium - kopsu- ja maksakahjustused
• arseen - seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk
• elavhõbe - närvisüsteemi ja neerukahjustused
• kroom - hingamisteede kahjustused, vähk

Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:

• polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk
• dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk
• benseen - leukeemia
• formaaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk
• peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt
• polüaromaatsed süsivesinikud - vähk
• vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit
• vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardiovaskulaarne- ja kilpnäärmehäired
• süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres

___________________________

Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus keskkonna heaks, kogudes, sortides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta.

Loe Bioneerist lisainfot sortimise kohta ning tutvu jäätmerattaga.

Infot ohutu kütmise ja jäätmete sortimise kohta leiad ahi.envir.ee.

Uuri, kuidas on jäätmemajandus korraldatud Sinu kodukohas.

Kuidas mõjub sobimatu jäätmete ahjus põletamine inimesele ja loomadele?

Koduses majapidamises jäätmete põletamisega tekkivate ohtlike ainete heitkogused on märkimisväärsed. Jäätmete põletamisel tekkivad ühendid on ohtlikud päris mitmel põhjusel.

Ohtlikud ühendid on püsivad

Põletamisel tekkivaid keemilisi ühendeid iseloomustab suur vastupidavus füüsikalistele ja bioloogilistele teguritele. Need lagunevad väga aeglaselt mullas, eriti külmas kliimas. Lagunemisaeg elusorganismis võib olla rohkem kui aastakümme. Saastunud setetest ja mullast võivad ohtlikud ained uuesti keskkonda sattuda. Organismi jäävad need samuti pikaks ajaks püsima. Ainevahetuse käigus tekkivad produktid on sama püsivad ja ohtlikud kui kemikaal ise, mistõttu võtab aine kadumine organismist erakordselt palju aega.

Võime kanduda allikast kaugele

Piiriülene ja kontinentidevaheline transport mõjutab ohtlike ainete saastetasemeid põhjapoolkeral (eriti Arktikas) väga oluliselt. Näiteks 50% 1990. aastal põhjapoolkeral õhku paisatud polüklooritud bifenüülidest (PCB) sattus väljapoole Euroopat. Mudelarvutused näitasid, et polüklooritud bifenüülid võivad levida 6000 kuni 7500 km kaugusele. Dioksiinid ja furaanid võivad „reisida" umbes 4900–7100 km, lindaan (γ-HCH) 6000 km ja heksakolorobenseen (HCB) isegi 10 000 km kaugusele allikast.

Ohtlike ainete kaugkanne toimub õhu, ookeanihoovuste, jõgede ja migratoorsete liikide abil. Levikuviis ja -kaugus sõltuvad aine ja keskkonna omadustest. Kergemad ained (PCBd, HCB, toksafeen, dieldriin, kergemad dioksiinid ja furaanid, DDT) võivad pärast sadestumist uuesti aurustuda. Kuna külm temperatuur soodustab sadestumist ja soe temperatuur aurustumist, akumuleeruvad ohtlikud ained külmemates regioonides (polaaraladel). Seetõttu on ka Arktika ökosüsteemides mõne sellise ühendi kontsentratsioon tõusnud murettekitavalt kõrgele.

Need ühendid on toksilised

Väga raske on selgeks teha põhjuslikku seost mingi konkreetse ohtliku aine keskkonnas madalal tasemel esinemise ja tervisehäire vahel, kuna organismid on elu jooksul vastuvõtlikud korraga paljudele kemikaalidele. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järglastel. Paljud tekkivad ühendid on ka kantserogeenid ehk vähki tekitavad.

Kogunemine organismides ja toiduahelates (bioakumulatsioon)

Jäätmete põletamised tekkivad ohtlikud ained on sageli halogeenitud, lahustuvad halvasti vees, kuid on rasvlahustuvad. Seetõttu kuhjuvad pestitsiidid loomades ja inimestes lipiidirikkamatesse kudedesse (maks, neerud, närvisüsteem, rasvkude), jaotudes rasvkoe, vereseerumi ning rinnapiima vahel. Kuna nad on püsivad, siis ohtlike ainete kontsentratsioonid kasvavad toiduahelas sadu kordi ja võivad toiduahela tipus olevates organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni.

Mõju loomadele

Teadlased on leidnud, et röövlindudel, mereimetajatel (näiteks hülged, delfiinid, vaalad) ja katseloomadel (närilistel) põhjustavad ohtlikud ained kasvajate teket, suremuse kasvu, häireid immuunsus-, endokriin- ja närvisüsteemis ning paljunemises. See võib kaasa tuua populatsioonide vähenemise looduses.

Kuna paljud jäätmete põletamisel tekkivad saasteaine on püsivad ja kuhjuvad organismis, on nendega seotud eelkõige kroonilised ehk pikaajalised mõjud.

Põletamisel tekkivate ühenditega seostatakse inimestel eelkõige järgmisi terviseprobleeme:

• vähk
• närvisüsteemi- ja käitumishäired, sh õppimis- ja keskendumisvõime langus
• standardtestide halvem sooritamine
• biokeemilised muutused immuunsüsteemis
• paljunemishäired
• lühem imetamisperiood
• diabeet

___________________________________

Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus keskkonna heaks, kogudes, sortides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta.

Loe Bioneerist lisainfot sortimise kohta ning tutvu jäätmerattaga.

Infot ohutu kütmise ja jäätmete sortimise kohta leiad ahi.envir.ee.

Uuri, kuidas on jäätmemajandus korraldatud Sinu kodukohas.

Kuidas prügi sortida?

Kuigi suur osa eestlastest on juba tükk aega prügi sortinud, on paljudel meist siiani selle toiminguga raskusi. Kas pabermassist munarest käib olmejäätmete, paberiprügi või biojäätmete hulka? Kas vorstikilet peab ka koguma? Kas jäätisepaber on plastikpakend või olmeprügi? Testi oma teadmisi ja uuri lisa.

• Tagatisrahaga pakend (ehk pandipakend) vii tagasi pakendi tagastuspunkti. Ainult nii saad pakendi eest tagatisraha tagasi. Tagatisraha summad on üldised kõikidele pakenditele ning alates 1. veebruarist 2015 on summaks 10 senti. 
• Segapakend vii segapakendijäätmete konteinerisse. Tavaliselt on kogumispunktis eraldi konteiner segapakendi ning ka klaaspakendi jaoks. Kui eraldi klaaspakendikonteinerit ei ole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Jälgi konteineri märgistusi, et teada, mida kuhu panna. Pakendid saab ära anda tasuta. Pakendite kogumisega tegelevad taaskasutusorganisatsioonid. Kui sa ei tea, kus asub lähim pakendikonteiner, uuri seda oma linna- või vallavalitsusest. Konteinerite asukohad saab teada ka taaskasutusorganisatsioonide kodulehtedelt: Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pakendiringlus, Tootjavastutusorganisatsioon.
• Vanapaber ja -papp pane vanapaberi ja -papi konteinerisse. Teatud elamutüüpide korral (näiteks korterelamu juures) võib omavalitsus nõuda vanapaberikonteineri olemasolu. Üldjuhul saab vanapaberit ja –pappi ära anda tasuta või oluliselt odavamalt kui segaolmejäätmeid.
• Biolagunevad jäätmed komposti piisava ruumi olemasolu korral oma aias. Korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner. Teatud elamutüüpide (näiteks korterelamu) korral võib omavalitsus nõuda biolagunevate jäätmete konteineri olemasolu.
• Aia- ja haljastusjäätmed komposti piisava ruumi olemasolu korral oma aias või vii jäätmejaama.
• Ohtlikud jäätmed vii ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Vanad ravimid saab viia ka apteeki.
• Ehitus- ja lammutusjäätmed on soovitav koguda eraldi: puit-, metall- ja püsijäätmed (näiteks tellised) ning muu ehituspraht. Need tuleb viia jäätmejaama või anda üle jäätmekäitlejale. Ehitus- ja lammutusjäätmete segu üleandmisel tuleb jäätmekäitlejale maksta.

• Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed vii poodi, kust kavatsed osta uue toote. Pood peab vana seadme vastu võtma, kui ostad samast poest uue sarnase seadme. Kui ei ole kavatsust uut seadet osta, tuleb vanad seadmed viia lähemasse elektroonikaromude kogumispunkti või jäätmejaama, kus neid vastu võetakse. Juppideks lammutamata seadmeid saab ära anda tasuta. Kui seade ei ole tervik, siis võidakse küsida puuduva osa materjali eest raha küsida.
• Romusõidukid vii sama automarki müüvasse kauplusesse või autolammutustöökotta (romulasse). Romusid saab ära anda tasuta, romulad võivad romu vastuvõtmisel maksta ka väikese summa. Nõua lammutustõendit! Ainult ARK-ile lammutustõendi esitamisel kustutatakse auto registrist.
• Patareid ja akud vii tasuta ükskõik millisesse poodi, kus neid müüakse. Sul ei ole kohustust uut patareid või akut osta. Poodides on spetsiaalsed konteinerid patareide ja akude kogumiseks.
• Vanarehvid vii vanarehvide kogumispunkti. Vanarehvid saab kõikidesse vanarehvide avalikesse kogumispunktidesse ära anda tasuta, sõltumata rehvide kogusest. Kogumispunktid peavad jääma rehvide kasutaja elukohajärgse maakonna piiresse. Juhul, kui tegemist on aastatega kogunenud suurema rehvikogusega (näiteks veoauto koorem rehve), tuleks eelnevalt ühendust võtta mõne tootjaga (andmed leiab probleemtooteregistrist), et uurida, kuhu võib suurema koguse viia.

Kui sul on küsimusi seoses jäätmete äraandmisega, võta julgelt ühendust kohaliku omavalitsusega.

Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus keskkonna heaks, kogudes, sortides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta.

Loe Bioneerist lisainfot sortimise kohta ning tutvu jäätmerattaga.

Infot ohutu kütmise ja jäätmete sortimise kohta leiad ahi.envir.ee.

Uuri, kuidas on jäätmemajandus korraldatud Sinu kodukohas.

Missugust prügi tohib põletada koduses küttekoldes?

Prügiks nimetatakse tavaliselt segaolmejäätmeid, nagu mähkmed, vanad riided või plastist mänguasjad. Taolisi esemeid tekib majapidamistes sageli ning kiireim viis prügist vabanemiseks tundubki kütteperioodil vanad esemed ahju visata. Ahju tohib aga panna vaid töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi.

Kõige keskkonnasõbralikum on paberi ja papijäätmed viia vastavasse konteinerisse, et saaks materjali uuesti ringlusesse võtta. Tule süütamiseks saab kasutada ka peenikesi puupilpaid, kasetohtu ja/või süütekuubikuid. Muude asjade põletamisel tekib õhku kahjulike osakesi, mis mõjuvad halvasti nii inimeste ja loomade tervisele kui ka kogu ümbritsevale keskkonnale. Vähem tähtis ei ole ka kahjulik mõju ahjule – sobimatute esemete põletamine lühendab ka ahju eluiga.

Prügi põletamine taandub müütidele – kui vanasti põletati prügi ahjus, siis järelikult võib seda teha ka nüüd. Tasub aga meeles pidada, et aastakümneid tagasi olid jäätmed oluliselt teistsugused. Plastpakendeid oli vähem kui praegu ning tarbimine samuti väiksem. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Samuti paraneb aasta-aastalt ekspertide teadlikkus, mida tegelikult jäätmete põletamine kaasa toob. Seetõttu toimub jäätmete põletamine kontrollitud tingimustes, spetsiaalseid põletusahjusid kasutades.

Kui õues läheb külmaks ning kodu tahab kütmist, tundub, et ahju võikski justkui kõike visata, sest ahjus toimub ju põlemine ning mittevajalikud asjad kaovad. Mõnikord kasutatakse prügipõletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamises jäätmeid üldse ei teki. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse küttekoldes. Selline käitumine on vale. Kõige lihtsam viis jäätmetest vabaneda on prügi sortida ning majapidamise kütmiseks kasutada puid või muid küttematerjale, mida on lubatud põletada. Nii säästame keskkonda ja ka oma tervist.

_________________________________

Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus keskkonna heaks, kogudes, sortides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta.

Loe Bioneerist lisainfot sortimise kohta ning tutvu jäätmerattaga.

Infot ohutu kütmise ja jäätmete sortimise kohta leiad ahi.envir.ee.

Uuri, kuidas on jäätmemajandus korraldatud Sinu kodukohas.

Kas Sina oskad ohutult ahju kütta?

Küsimused esitas Katrin Jõgisaar, Bioneer

Et punane kukk ei võtaks kodu ja tervist, tasub tunda ohutu ahjukütmise põhimõtteid. Selgitusi jagab Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja. Lisainfot vaata ahi.envir.ee.

Kuidas kontrollida maja ostes selle tuleohutust? Kas peab kutsuma korstnapühkija või päästeametniku? 

Seadust, mis käsiks maja ostes päästeametnikul elamine üle vaadata, otseselt pole. Päästeamet teostab siiski juba mitmendat aastat kodude nõustamist, kindlasti oleks mõistlik selle raames kutsuda spetsialist kodu tuleohutust hindama.

Kodu tuleohutust aitavad hinnata lähimad vabatahtlikud või kutselised päästjad ning regiooni päästeteenistujad, kes teavitavad inimesi enda tulekust ette telefoni või teatise teel. Nõustamisi viiakse läbi kuni käesoleva aasta lõpuni.

Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida päästeala infotelefonilt 1524. Helistades numbril 1524, on inimesel võimalik leppida kokku kodunõustamine enda jaoks sobivaks ajaks.

Kodu tuleohutust saab kontrollida ka aadressil www.kodutuleohutuks.ee Kutsume üles inimesi neid võimalusi kasutama. Kindlasti tasub korstnate ja küttekollete olukorda hindama kutsuda ka kutseline korstnapühkija, kui maja ostu-müügi dokumentatsiooni juurde pole esitatud kehtivat korstnapühkija akti (korstna ja küttekolde teemat käsitleb pikemalt neljanda küsimuse vastuse viimane lõik).

Kuidas korstnas tahm põlema läheb ning mida siis ette võtta?

Tahm tekib kütuse mittetäielikul põlemisel. Liigne tahm ja pigi võivad lõõrides iseenesest süttida, sest tänu tahmale väheneb korstna diameeter ning sellega seoses tõuseb temperatuur korstnas.

Pigi ja tahma põlengu temperatuur on kordades suurem tavapärasest õhku juhitavast suitsust. Kuna temperatuur on sellisel juhul kordades suurem, võib see korstnale viga teha. Puhastamata lõõridest alguse saanud tahmapõleng on väga ohtlik majale ning ka ümbritsevatele hoonetele.

Tihti käib tahmapõlengu korral leek kõrgelt korstnast välja ning sädemed lenduvad kaugele. Selliseid põlenguid on võimalik ära hoida ainult regulaarse küttekehade ja korstnate hooldamise ning puhastamisega.

Kui korstnas on tahm juba süttinud, tuleb nagu iga põlengu puhul, helistada hädaabinumbril 112. Kogu ulatuses peaks peale tahma põlengut kontrollima korstna üle kutseline korstnapühkija, kes annab soovitusi edaspidiste tahmapõlengute vältimiseks.

Kui palju on neid tuleõnnetusi, mis saavad alguse küttekoldest?

Kui me võtame tulekahjude tekkepõhjused hoonetes 2015, siis eelmise aasta jooksul sai üle vabariigi 85 hoone tulekahju alguse hooletust kütteseadme kasutamisest ning 8 tahma süttimisest korstnas või suitsulõõris. Rikkest kütteseadmes sai eelmisel aastal alguse 44 hoone tulekahju.

Millised on ohumärgid, mis näitavad, et küttekolle võib olla ohtlik?

Küttekolded ja korstnad peavad olema terved. Kindlasti ei tohi nendes olla pragusid ega tahmumist. Põlevmaterjalid, näiteks puidust saunakerise piire, ei tohi küttekolde läheduses olla tahmased. Küttekolle on ohtlik igal juhul, kui sellele liiga lähedal hoitakse kergestisüttivaid materjale, kasvõi küttepuid ning vaipa või selle ees puudub mittepõlev kate. Tulekahju võib tekkida lenduvast sädemest ning isegi soojusülekandest. Sooja ahju kohal on hea kuivatada näiteks märgi riideid.

Kindlasti tuleb tuleõnnetuse vältimiseks seda tehes jälgida, et mõni kergestisüttiv riietusese kuumale ahjule ei pudene. Küttekollet peab ehitama kogenud meister, kes on kursis tuleohutusnõuetega. Ohtlikuks võib osutuda ka küttekolle, mille on valmistanud inimene, kellel pole selle töö jaoks piisavalt teadmisi.

Küttekolde peab tühjendama põlenud puidu jääkidest alles peale nende jahtumist. Veenduda tuleb, et tuhas ei oleks hõõguvaid tükke. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka ladustada kergestisüttivas anumas. Kuum tuhk tuleb paigutada metallnõusse ning viia hoonest väljapoole jahtuma.

Vähimagi kahtluse korral, et kodu kütteseade või korsten pole töökorras, kutsu külla oma ala asjatundja. Korterelamutes, ühiskondlikes hoonetes ning ettevõtetele kuuluvates hoonetes, peab küttesüsteemi puhastama korstnapühkija kutsetunnistust omav isik vähemalt üks kord aastas.

Eramajades võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga viie aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama samuti kutseline korstnapühkija.

Kes ei ole eramajas viimase viie aasta jooksul lasknud korstnaid puhastada kutselisel korstnapühkijal, soovitab Päästeamet korstnapühkija kontakti saamiseks helistada päästeala infotelefonil 1524.

Korstnapühkijal peab kindlasti olema kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kontrollida kutsekoja kodulehel.

____________________________________

Lisainfo

Korstnapühkijate kontakte leiab Eesti Korstnapühkijate Koja veebist: www.korsten.ee/

Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus keskkonna heaks, kogudes, sortides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta.

Loe Bioneerist lisainfot sortimise kohta ning tutvu jäätmerattaga.

Infot ohutu kütmise ja jäätmete sortimise kohta leiad ahi.envir.ee.

Uuri, kuidas on jäätmemajandus korraldatud Sinu kodukohas.